A nationwide online survey for Year 5 - 13 students which provides real, relevant data and classroom activities to enhance statistical enquiry across the curriculum.
1. He kōtiro, he tama rānei koe?
tama kōtiro
2. E hia ō tau?
aku tau
3. E hia nei te roa e noho ana koe ki Aotearoa?
tau
4. Nō tēhea iwi koe?
Pākehā Māori Tētahi iwi o Te Moana-nui-ā-Kiwa Āhia Iniana nō iwi kē
5. E hia henemita tō tāroaroa?
cm
6. E hia henemita te roa o te tapuwae o tō waewae matau.
7. Inā whātoro atu ō ringaringa ki ngā taha, e hia henemita te roa mai i tētahi pito ki tētahi (arā te mārō)?
8. E hia henemita te paenga o:
9. Tokohia ngā tāngata e noho ana ki tōu kāinga?
10. Whakaarohia tētahi pakeke e tino pono ana koe. Ko tēhea te whakamārama e tino hāngai ana ki taua tangata?
nō roto i tōu whānau taua tangata he tangata rongonui, pērā i tētahi kaiwhakaari, kaiwaiata rānei he tangata hākinakina he kaiako hākinakina he tangata kaipākihi he tangata nō tōu hāhi he tangata tōrangapū he kaiako he tākuta (rata) he tangata kē atu
11. I haere koe ki te kura mā runga aha i tēnei rā?
mā raro (hikoi) motukā pahi tereina pahikara mā runga tētahi atu momo waka
12. Pēhea nei te roa kia tae atu koe ki te kura mai i tōu kāinga i tēnei rā?
raro iho i te 10 meneti 10 – 20 meneti 20 – 30 meneti nui ake i te 30 meneti
13. I tērā wiki, he aha tō mahi matua i te kura i te wā kai i te poupoutanga o te rā?
he noho he tū noa iho he hīkoi noa iho he omaoma, he tākaro rānei
14. Nō hea tō kai i te poupoutanga o tēnei rā?
nō te kāinga i hokona i tētahi toa i taku haerenga ki te kura nō te toa kai o te kura nā tētahi hoa i te kura nā taku kura i homai kāore aku kai
15. Pēhea nei tō tere? Pāwhiria te pūtohu kākāriki. Ka whero, kia tere tō pāwhiri anō i te pūtohu.
16. He aha ō mahi inanahi rā? Tuhia ngā hāora i pau i a koe ki ēnei mahi. E tika ana kia eke te katoa o ngā hāora ki te 24.
17. Kua whai wāhi atu koe ki tētahi tīma hākinakina i tēnei tau?
Āe tuhia ki konei te/ngā hākinakina: Kao
18. Kua hia nei te roa mai i te wā whakamutunga i pānui ai koe i tētahi pukapuka (i runga anō i tō hiahia ki te pānui, ehara mā te mahi kura)?
Kei te pānui koe i tētahi pukapuka ināianei tonu He poto noa iho te wā (i raro iho i te kotahi marama te roa) Kāore i tino roa te wā (engari i tētahi wā i tēnei tau tonu) Kua roa te wā (i tērā tau i mua atu rānei) Kāore au i te maumahara
19. Ko t/ēhea o ēnei mahi tuhituhi kua oti i a koe i te marama kua pahure nei (i runga anō i tō hiahia ki te tuhituhi, ehara mā te mahi kura)? E pai ana kia nui ake i te kotahi ō kōwhiringa.
te tuhi reta, te tuhi karere rorohiko, te tuhi karere mā te waea pūkoro (txt) ki tētahi hoa te tuhi wātaka, hautaka rānei te tuhi pakiwaitara te tuhi kupu mō tētahi waiata, mōteatea, whakaari rānei te tuhi pānui kāore i oti i ahau tētahi o ngā momo tuhinga i runga nei
20. Kei a koe ēnei mea? E pai ana kia nui ake i te kotahi ō kōwhiringa.
tāku ake waea pūkoro tāku ake pouaka whakaata tāku ake pūrere whakatangitangi MP3. Hei tauira: iPod te whai wāhitanga atu ki te ipurangi i te kāinga te whai wāhitanga atu ki ngā momo kēmu rorohiko pērā i te PlayStation, Xbox, Nintendo rānei kaore
20 a. E hia pea ngā karere tuhi waea pūkoro (txt) i tukuna e koe inanahi rā?
20 e. E hia tāra kei te pau i a koe ia marama ki utu i tō waea pūkoro?
$
20 i. Nō hea ngā moni hei utu i tō waea pūkoro?
nā ōku mātua, nā ōku kaitiaki rānei nā āku moni pūkoro nā taku mahi ā-utu nō wāhi kē atu
21. He aha tō kai parakuihi i tēnei ata? E pai ana kia nui ake i te kotahi ō kōwhiringa.
wai māori miraka inu wera wai hua rākau (pērā i te wai ārani) waireka waireka hauhā parāoa, tōhi rānei pata kai, pāreti rānei hua rākau kai tunu, pērā i te hēki ngā kai hua o te kau, te waipupuru rānei te raihi, te kihu parāoa rānei tētahi atu momo kai kāore āku parakuihi
22. He aha ō inu inanahi rā? Tuhia te maha o ngā karaehe, kapu rānei.
23. He aha te taima i hoki ai koe ki te moe inapō?
24. He aha te perehana e tino manako ana koe mēnā ko te Kirihimete āpōpō?